Haridustööl eelkooliealiste lastega on Suure-Jaanis kaugeleulatuvad juured. 

      Haridusselts Ilmatar avas 7. juulil 1908. aastal kohalikus kihelkonna koolimajas lasteaia, mis töötas paari aasta jooksul ainult suvekuudel. Lapsi oli 48, juhatajana tegutses preili Marie Kapp. 

1910. aasta sügisel avati lastele - nagu tol ajal öeldi - talveaed. Selle pidamine käis aga seltsile üle jõu. 

1912. aastal asutati Suure-Jaanis kirikuõpetaja G. Rosenbergi algatusel Peterburis   tegutseva  Maria-nimelise lastekaitse seltsi kohapealne osakond, kes lasteaia hooldamise   enda peale võttis. Lasteaed tegutses I maailmasõjani, mil soikus ka haridusseltsi „Ilmatar”   tegevus.

        1944. aastal määrasid kohalikud võimuorganid lasteaia tarbeks vana, 1876. aastal ehitatud             kirikumõisa maja, mida tol ajal peeti Suure-Jaani üheks paremaks hooneks. Sinna rajatigi               jaanuaris 1945a. Suure-Jaani öö-päeva lasteaed. Maja ühe osa sai lasteaed ja teises otsas             elas pastor. Lasteaed oli avatud kella 9.00-18.00, töötati ka laupäeviti.  Tööl olid juhataja, 2             kasvatajat, arveametnik, keetja, lapsehoidja, koristaja, kütja. Esialgu puudusid sööginõud,               mänguasjad. Need muretseti osaliselt linnarahva abiga, osad tõid kaasa lapsevanemad.                 Ruumis oli üks pikk laud ja toolid selle ümber, kus siis istuti ja söödi. Esimeseks juhatajaks             oli Salme Savi.

 1947. aastal oli lasteaias kaks rühma, aiarühmas  oli lapi 25 ja sõimerühmas 10. Lasteaed ja -sõim olid eraldi majades. Lastesõim asus Köleri tn 17 ja lasteaed Järve tn 5.

 1960. aastal toodi sõimerühm kirikumõisasse (Järve tänav 5 hoonesse) ja alates sellest     ajast   hakkas maja kandma nimetust Suure-Jaani  Laste Päevakodu, lahtiolekuajaga 7.30- 18.00. Päevakorrale oli kerkis ka uue lasteaia ehitus.

         1965.aastast alates käis Viljandi Haridusosakonnast inspektor laste kooliküpsust               

         kontrollimas, ükshaaval vaadati kõik kooliminejad läbi ja pandi selle alusel lapse kooliküpsus           paika. 

        1965. aastast viidi lasteasutuse töönadal üle viiele päevale. 

        1988. aastal oli  lasteaias kolm rühm, millest käis 47 last, kuigi kohtade arv oli lasteaias 65.

        1988. aastal hakati ehitama uut lasteaiamaja. Indikatoriteks olid ümbruskonna jüukad       

         majandid, eesotsas Lahmuse sohvoosiga. Lasteaias pidi ruumi leidam 140 last. Kaugemalt

         lapsed pidid kohale toodama bussidega. Kuid enne krooni tulekut keerati majandite

        pangaarved kinni ja nii jäigi alustatud lasteaiahoone aastateks seisma. 

1992. aastal läks lasteaed Suure-Jaani linnavalitsuse alluvusse ja sai nimeks Sipsik. Veidi hiljem loodi lasteaiale oma laul. Sel perioodil suleti laste vähesuse tõttu sõimerühm ning majas tegutseti kaherühmalisena kuni 1997. aasta juunikuu lõpuni.

Alates 25. augustist 1997 asub Suure-Jaani lasteaed Sipsik  Suure-Jaani linnas Lembitu pst 42 hoones. Tegutseti koos vallavalitsuse, raamatukogu ja Dentese  hambaravikabinetiga. Lasteaias oli kohti 40 mudilasele. Lasteaia ehitust hakati planeerima kuuekümnendatel ja ehitama kaheksakümnendatel ja valmis sai üheksakümndate lõpus. Soome sõprade abiga  saadi lastele magamisnarid, nõudepesumasinad, elektripliidid, külmkapid ja isegi supipotid. 

Veebruaris 2007 said lasteias tegutsevad rühmad nimeks  Mesimumm ja Lepatriinu.

Alates 8. septembrist 2014. a. lisandus sõimerühm Liblikas ja saal. Rühmale leiti ruumid valla garaaži ümberprojekteerimisel ja saaliruumid saime endise raamatukogu lasteosakonnast. Rühma asus tööle üks õpetaja ja kaks õpetaja abi. 

     

        04.01.2016. a. projektiga „Uute lasteaiakohtade loomine Suure-Jaani vallas“ sai lasteaiakoha          Sipsikus 18 mudilast vanuses 3-7 aastat. Rühm on loodud Euroopa Liidu Sotsiaalfondi                    rahastusel ja kannab nime Põrnikad. Alates 2017. aastast on selles rühmas kohti 20 lapsele.

       Juhatajatena on aegade jooksul tegutsenud veel Juta Aavik, Kiira Reiman ning Tiiu Savelli.

        1.september 2022. aastal liideti Suure-Jaani Sipsiku ja Kõidama Traksiku lasteaiad ning neid 

         nimetatakse nüüd Suure-Jaani lasteaia Sipsik tegutsemiskohtadeks: Sipsiku maja ja       

         Kõidama tegutsemiskoht ehk Traksiku maja. Suure-Jaani     

         lasteaed kasvas kahe toreda rühma võrra: Rõõmurullid ja Päikesekiired. Kuue

         rühmalises lasteaias on  kohti 76 lapsele. Lasteaia nimi on Suure-Jaani lasteaed Sipsik.

         Asutust asus juhtima Riina Kukk .Tegutsemiskohti toitlustab Sipiku maja köök, sealt           

         veetakse  kolm korda päevas sööki  Kõidamale Traksiku majja. 

        16.01.2023.aaastal valmisid rühma ruumid maja II korrusel projekti „Suure- Jaani         

        haldushoone-lastepäevakodu hoone optimeerimine" raames. Ruumides tegutsevad                        Sipsiku maja vanimad lapsed. Vabanenud koolieelikute ruumidesse võttis koha sisse

        uus  aiarühm Sipelgad.

       Täna, 29.jaanuaril 2025.aastal,  kui lasteaed saab 80.aastaseks, on lasteaias kokku seitse

       rühma: Sipsiku majas Liblikas, Lepatriinu, Sipelgas, Põrnikas ja Mesimumm; Traksiku majas           Rõõmurullid ja Päikesekiired. Kokku käib täna Sipsiku lasteaias 117 last, kes mängides                   avastavad maailma! Lisaks lasteaiale on majas Põhja-Sakal vallavalitsus ja Suure-Jaani

       muusikakool.